Nii, sai õhtale selle semisooja algusega, viskan seljataha nagu kasutatud vetsupaberinutsaka, mis loodetavasti ei maandu niiske poolega mu õlale. Te küsite, millest selline mõte siis tuli, ploogiellu sukelduda. Ilmselt ei küsi, aga mul pohhui, türa, kes seda kõntsa ikka nii väga loeb. Esteks tegin selle enda pärast, et sundida umma piakolu pisut päevas kirjutama ja mõtlema, arendada oma keele- ja kirjaoskust ning ehk isegi üles tähendada mõni rahvasuust tulnud lustilugu. Ma kardan, et sellest võib ka vabalt saada mõne aja pärast üks suur roppusteorgia, labasuste õõvastav sigipesa, hoopis vastupidine sellele, mida tahan teha. Ahh perse kah, alustan siis asjaga kah.
Ma ei saa ikka veel päris rahulikult alustada selle kirjutamisega. Nagu oleks veel mingid sünnitusvedelikud välja pigistada või nabanöör läbi lõigata. John Woo krimpsutaks kulmu juba selle äärmiselt rusuva kolmanda sissejuhatuse peale, aga ma tunnen, et pean ikkagi märkima ka siia, et selle rahvakeeli "huinaa" idee andis mulle "Ekstsellents". Tema urg asub võrgupõrgus aadressil www.vaimuterve.blogspot.com. Kui te tänamatud raiped viitsisite üldse sinna vaadata, siis märkate, et ega ta mingi eriline romaan ei ole, kõigest ühekordne tähtteos. Vähemalt praegu, ma siiralt loodan, et isand jätkab oma muudegi seikluste kirjapanemist, sest minul vats vappus nende ridade seedimise ajal.
Praegu tunnen ainult ängistust. Nagu ühe verise sünnituse vastu võtnud ämmaemand, kelle rüü on viimase kangaäärenigi liga ja löga täis. Mind sõimatakse ja rusutakse, putsi, miks ma peaksin taluma seda niimoodi. Ma pole ju õieti midagi teinudki. Mul on kõrini, et minusse suhtutakse nagu mingisse totakasse ambaali, kellel on kübeke ajukestki peas ehk. Hakkan arvamust kujundama kõige kohta ja usaldan iseend kõige rohkem, teised mingu saatana persepühkija vittu oma hukkamõistuga.
See on praeguseks kõik. Lõpp on üpris jõuline, käige perse, nahui.
Direktor
No comments:
Post a Comment